Kohtusin Ateena lennujaamas pagasi ära andmise järjekorras sakslannaga, kes on elanud aastaid Kreekas. Veetsime äärmiselt huvitava tunni vesteldes Kreekast, Saksamaast, meestest, lastest, maksudest, pagulastest, Emakesest Maast ning.. andestamisest.
See viimane pani mind seda rännakujuttu kirjutama. Minu uus kaunis vitaalne sõbranna jagas lugu sellest, kuidas ta käis tütrega Ateenas teatris. Vaatamas üht monotükki naisest, kes oli kaotanud oma lapse mõrtsuka käe läbi. Kes vägistas ta tütre, mille tagajärjel laps suri. Etendus oli sellest, kuidas see naine oma lapse tapjale andestas. Esimene tund aega ei näinud mu vestluspartner, et see iial võimalik oleks. Iial. Emana. Naisena. Lapse kaotanuna. KUIDAS!?! Milline on valem, et andestada selline tegu?
Me ei saa, ega peagi andestama TEGUSID. See pole võimalik. Maailmas on nii palju koletust ja kurjust, mis ei kuulu ühegi inimliku eetikakoodeksi alla. Inimesed käituvad kohutavalt ning see pole tõesti aktsepteeritav.
Mida me siis andestame? Või kellele? Igal juhul ei ole need teod. Me saame andestada vaid inimhingele ja seda läbi mõistmise.
Iga tänane kurijategija on sündinud siia maailma kord süütu pisikese beebina. Avanud oma ilusad silmad ning vaadanud uudishimulikult ringi. Tal pole olnud aimugi ega mingit kavatsust hakata neid koletuid tegusid tegema. Ta on olnud puhas, siiras, süüta hingeke, kes läbi oma ema maa peale laskus. Siin kasvama hakkas. Ja ometi on ta nüüd, täiskasvanuna, korda saatnud midagi sellist, mis on valgusaastate kaugusel sellest süütusest..
Miks?
See on ainus küsimus, mida me peame küsima.
MIKS?
See on küsimus, mis viib andestamiseni. Milline on olnud tema valu ja kannatus, mis on külmutanud ta südame, vorminud temast kalgi ja jõhkra inimese?
Kui meil endil vastav valukogemus puudub, siis me sellele oma vaimusilmas väga lihtsalt vastust ei saa. Ilmselgelt ei saa me seda nende inimeste käest ka otse küsida. Üldjuhul.
Aga kui oleks võimalus näha tema sisse?
Kujuta ette, et astud ta südamesse, sügavale. Ja seal Sa tunned, mida tema tunneb. Vaatad läbi tema silmade maailma.. See võib olla hirmutav kogemus, kuid ometi toob see pea alati mõistmise.. See on üks võtme elemente Rännaku töös. Andestamise protsess läbi sügava mõistmise hinge tasandil.
Jah, kuid KEDA me mõistame? Kas inimest? Minu kogemuse järgi osaliselt.. See tõeline olemus, kellele me andestame on inimHING. See süütu ja õrn tegelane, kes siia kogemuslikule planeedile on laskunud ja oma rollid mängida võtnud.
Kui mõistame selle ära, siis on andestamine kerge. Rännakutöös toimub kõige suurem vabanemine just läbi andestamise ning seejärel keha loomulik tervenemine.
Miks andestada?
Sest andestamise tagajärg on tervenemine. Healing, inglise keeles. Inglise keeles kõlab see paremini, sest sisaldab rohkem. Läbi andestuse vabaneb kehast pinge ja kui keha on lõdvestunud, siis ta ei hoia enam midagi kinni, energia voolab vabalt ning vaba energia on meie puhas olemus, täiuslik tervis, küllus, vabadus.
Mismoodi see oleks, kui Sa ei tunneks ühegi inimese suhtes vimma, solvumist, pettumust? Kuidas oleks elada täielikus teadmises ja kindluses, et Su elus pole ühtegi inimest, kellega (uuesti)kohtumine ebamugavust valmistaks? Kuidas oleks kui saaksid kõikide inimeste peale mõeldes tunda endas vaid soojust ja armastust? Kui mitte seda, siis täielikku neutraalsust?
See on väga hea tunne. Mina olen kolme viimase aastaga selle enda ellu loonud. Läbi Rännaku töö ning andestamise. Mu elus ei ole ühtegi inimest, kellele mul oleks vaja andestada. Olen andestanud kõigile, valgustanud läbi kogu ebamugavuse, mis mind on hoidnud vimmas ja valus.
Mõistnud..
Veel kord mõistnud..
Täielikult mõistnud..
Andestanud. Südametasandil, igale hingele.
Kuidas Sa tunned, kas andestamine peaks olema vastastikune? Mina arvan, et ei pea.. Andestamine on väga isiklik kogemus ja see toimub SINU sees. Ainult Sina ise oled see, kes kannatab ja ainult Sina oled see, kes kannatusest vabaneb, armas. Teine inimene ei tunne ei üht ega teist.
Mõtle korra. Sa oled kellegi peale väga vihane, sees keerab, lausa oksele ajab. Võib olla tuleb see ebaõiglusest, mida koged. Vaatle seda olukorda – KES seda vastikut vihatunnet tunneb? Kelle kõhus keerab? Kes tunneb ebaõiglust? Keda ajab see iiveldama?
AINULT SIND ENNAST.
Teine inimene ei pruugi su (sala)vihast teadlikki olla. Rõõmsalt ja õnnelikult toimetab edasi. Kui Sa nüüd selle ära tabasid, siis KEDA andestamine aitab? Samuti ainult SIND ENNAST – Sina andestad ja Sina tervened, mu armas.
Meie püha kohus inimestena siin planeeidl on andestada kõikidele hingedele. Nii loome täiuslikku harmooniat nii endi kehades kui kogu inimkonnas.
Aga kuidas andestada? See kõige keerulisem küsimus.. Muidugi on tore pidada päris vestlusi päris inimeste vahel, aga vahel ei ole see võimalik. Tegu on olnud liiga koletu, inimene on elust lahkunud või Sa lihtsalt ei soovi selle inimesega uuesti kontakti luua.
Kui oled täielikult ära mõistnud selle, et andestamine toimub vaid Sinu sees ning peamine kasusaaja oled samuti ainult Sina, siis Sa ei vaja selleks päris vestlust päris inimesega. Sa saad seda teha vaimusilmas. Meie aju ei tee vahet päriselu sündmustel ja tugevatel kujutlustel. Aju jaoks on see ühtmoodi TOIMUNUD tegevus. Kui oled andestanud, istunud Rännakutoolis või lihtsalt sügavalt mõtisklenud ja pidanud vaimuslimas dialoogi selle inimesega, siis see ONGI TEHTUD.
Sa tunned selle ära selle järgi, et sooviksid seda inimest (tema hinge) kallistada, võib olla ilmuvad pisarad. Tunned kuidas see seletamatu pinge te vahelt lahkub. Tunned soojust.. Võib olla isegi armastust, aga see võib võtta aega.
Mõne aja pärast märkad, et Sul on kergem olla, võib olla oled tervenenud mõnest Sind pikka aega vaevanud ebamugavusest. Märkad sedagi, et kui tegemist oli Su lähedasega, siis on teie suhe muutunud, nagu te oleks PÄRISELT seda vestlust pidanud..
Sa teed seda energeetilisel tasandil, kuid see toimib päriselt.
See on ülim, mida Sa oma keha ja hinge jaoks teha saad, et elada armastuses, kerguses ja rahus. Tervena.
Kui Su elus on inimesi, kellele andestamine on keeruline, siis tule Rännaku teraapiasse. Olen armastusega toeks Sulle sellel teekonnal.