See tühja kleidi aasta on tulnud viimasel ajal palju teemaks. Minu 2021, mis oli elu kõige keerulisem ja samas kõige transformatiivsem. Mina kuulun sellesse leeri, kes usub, et kasvamine on pöördvõrdeline kannatusega. Mida pimedamat kohta eneses oled kogenud, seda suuremale valgusele on edaspidi ligipääs. Seega, ma ei kurda (enam :-)). Täna ma tahan rääkida tunnetest, mida […]

“Kuidas sa aru ei saa, et teismelistega ei saa rääkida nii nagu sina seda teed?” küsis minult üks lähedane täiskasvanu. Tundub nagu harilik küsimus, millele võiks anda mingi vastuse, võib olla arutleda natuke selle üle ja siis päevaga edasi minna. Mis aga juhtus minuga! See on hea näide sellest, mis juhtub aegajalt ka Sinuga, lihtsalt

Empaadile on parimaks õpetajaks nartsissist. Sest ainult nartsissist saab empaadi välja sellest lõputust “maailma ära päästmise” rattast. See on ego muster – soov kõiki päästa, enda eest sel moel põgenedes – kuna tegelen teistega, siis pole lihtsalt aega enda jaoks (jess!). Nõnda tormab empaat ka nartsissisti päästma. Ning osutub tollele mõnusaks ampsuks! Sest nartsissist ei

Valgus on mu ees Valgus minu sees Valgus minu ümber Ja mina valguse sees See on kaitsepalve, õpetatud valgusteele lahkunud Lehtse Valve poolt

Jagan ühe toreda loo, mis selle mõnusalt nähtavaks toob!Mis mängu Sina oled tulnud siia mängima? “Sisemine ärkamine” – Colon P. Sisson“Sisemine ärkamine” – Colon P. Sisson “Ühes kauges galaktikas universumi keskmes elab rühm olendeid, keda kutsutakse ajaisandateks ja kes valvavad kõige loodu üle. Nad vastutavad kõigi eluvormide evolutsiooni eest kogu oma valdusalas. Iga natukese aja tagant

Isegi kui see on lõõmav ja Sinule suunatud. Sa ei tunne MITTE MIDAGI.   See, mida Sa igatsed, on tunne, mida SINA tunned iseenda sees! Sa tunned seda kuidas SINA armastad! Vahet ei ole mida, keda või iseennast! See kui pildil on keegi TEINE, siis ta on lihtsalt keegi, kes äratab armastuse tunde Sinu sees.

On üks lugu, mis on mind kõnetanud ja puudutanud. See igivana küsimus: who am I? Helgematel hetkedel on kõik selge, täiesti kogemuslikult. Järgmisel hetkel oravarattas lipates jälle mitte nii väga.  Andy Weir “Muna”  Sa olid teel koju, kui sa surid.Toimus autoõnnetus. See polnud märkimisväärne, kuid sellegipoolest surmav. Sinust jäid maha naine ja kaks last.See oli valutu surm.

Me oleme mõlemad – heledus ja tumedus, valgus ja pimedus, rõõm ja kurbus, armastus ja vihkamine. Lõputu jada vastandeid. Me oleme alati kahe vahel ja meis on alati mõlemad. Kuidas saaks siin duaalsuses olla teisiti? Et mina olen äkki sellel planeedil erand? Kas me aga tahame ja julgeme olla mõlemad pooled? Nii ilus on ju olla armastus

Tänaselt Rännakult võttis mu armas rändaja kaasa puidust sõrmuse, mille sisse salvestasime selle puhta tingimusteta armastuse tunde kuhu rännakus jõudsime. Meenutamaks seda tunnet alati kui vaja on. Sageli me isegi ei tea, et see tunne on meis olemas. Veel vähem, et SEE MA OLEN. See on MINU olemus, armastuse allikas, MINUS ENESES. Kui palju ma ise olen

Mulle väga meeldib anda. Palju rohkem kui saada. See teeb mind alati nii elevaks, eriti kui saan veel mingi üllatuse korraldada, siis on päev täiega korda läinud! Kunagi ma ei saanud aru, et pean õppima ka vastu võtma. “Oh mis! Kallis, ära vaeva end! Pole vaja! Ma tõesti suurest rõõmust tegin seda!” Mõtlemata, et nende sõnadega rikun

Viimases Rännakus sattusime koos Rändajaga kolme tee otsa. Iga tee hargnes erinevas suunas ja ei sarnanenud teisele. Rändasime kõik kolm läbi, kaugele tulevikku ning tirinal selg ees algpunkti tagasi, nagu multifilmis. Kõik kolm teed olid erinevad. Mõni sumbus, mõni laienes. Üks oli heledam, teine põnevam. Igal teekonnal aga valitses mingi TUNNE. Essents just sellest võimalikust teekonnast. Millise

Elu kutsus oliivipuu alla. Miks just sel päeval ja miks just sinna, seda ma siis veel ei teadnud. Sõber ütles, et ta on vahel vihane. Isegi väga vihane. Hiljem vaatab tagasi ja ei mõista kust see viha tuli. Aga lähedased on juba kannatada saanud. Tuttav stsenaarium nii paljudele. See on väga levinud. Me oleme nii sagedasti asjata

Meil on elus palju Õpetajaid. Mõned kannavad seda tiitlit kohustusest, teised austusega. Mõned ei teagi, et nad on Õpetajad, teised jälle näevad end VAID õpetajana. “Ma ei taha, et sa lihtsalt järgned mulle oma eesmärgi saavutamise teel,” ütleb hea Õpetaja.“Mine oma teed, oma valitud rada vastavalt enese sisemisele suunale. Ära nõustu ainsamagi väitega seepärast, et õpetaja

Minu 2021. Olulisim seniste seas.Tühja kleidi aasta.. Väga kartsin, et äkki jääbki nii ja ma ei poe enam kunagi elevusega oma kleitidesse. Ei jäänud! Pidin lihtsalt väga vaikselt ja kannatlikult ootama, iseenda sees pusasid harutama ja seletamatuid kehalisi protsesse usaldama. Sügisesel pööripäeval sain valmis ning tiibu sirutades märkasin nende uut ulatust ja erilist kandvust! Pugesin oma kleitidesse ja